Läbi merede me läheme
Läbi valgete lainete
Verevate õhtute
Läbi kuue kevade
Seitsme ootamise silmavee
Kaheksama kannatuse
Aga armastus ei vähene
Aga armastus ei vähene
Uma keelen, uma-uma keelen
Taha Sullõ kõnõlda
Et uma meelen, uma-uma meelen
Ma Sinno hoia:
Mõts. Imä . Maa. Esä.
Uma. Uma. Tii. Miis.
Kodo. Maa. Päiv. Päiv.
Lats. Ilo. Suu. Taivas.
Keelega-keelega,
Hää hüvä meelega,
Kavvõndale jõvvat!
Uma keelen, uma-uma keelen
Taha Sullõ kõnõlda
Et uma meelen, uma-uma meelen
Ma Sinno hoia.
Elomeren, elo-elomeren
Kats üte puu venet.
Mu veren, mino-mino veren,
Su verekene.
Muutuksin ma vihmapiisaks,
Et siis särada su ripsmeil.
Ngadei!
Ngadei!
Muutuksin ma lumehelbeks,
Et siis lebada su kasukkrael,
Kartes puudutada sooja kaela,
Ngadei!
Ngadei!
Aga põdrarakendil kui lendad
Ja kui lumeväli sulle laulu laulab,
Tahaksin ma olla naeratus su näol.
Ngadei!
Ngadei!
Ngadei!
Üle merede
Läbi murede
Läbi ilmade
Sügiskülmade
Tulen su juurde
Kannan Sind kaasas
Mu süda tuksub Sinule
Kus ka ei viibiks ma
Kui mitu
elu mahub
minusse?
Kui mitu
ülesannet,
päevauudist,
mälestust?
Päevauudist,
unustust.
Mu süda tuksub sinule
Kus ka ei viibiks ma
Läbi laanõ lätsi mina, lätsi mina, lätsi mina,
sii-saale, soo-saale, seira!
Läbi laanõ kükakilla,
Läbi suu, samlõsuu,
Kiä sõs mullõ vasta tulli?
Tulli viisi velekeista.
Mehe nigu mõtsapulli
Naasõ nigu nirgikõsõ,
Istsõ ümbre tulõkõsõ,
Sääl nä seivä sokuliha,
Pääle jõiva samblõsuppi,
Sossutiva suuvett,
Magasiva samblõsängün.
Sii-saale-soo-saale,
Sii-saale, soo-saale…
Mõts näid toida, mõts näid kaidsa,
Mõtsa tsiivä näide üle,
Mõtsan nigu mõtsaeläjä,
Nigu taivatsirgukõsõ
„Tulõ vällä velekene
Küll ma sino kätte saa!„
„Ei ma täämbä tulla saa!“
Tütäreni armõeni,
Madaliku marjakõnõ,
Virk ollit sa vett tuuma,
Tark ollit sa tarrõ pühkmä,
Käve sul kuvvõ kos´a,
Nädäli viie viinä,
Mille lätsit sa suurdõ liina
Suurdõ liina kaemahe,
Rikka rahva keskelle,
Jäivä no külä külmäs,
Jäivä no valla vaeses,
Kunnu jäivä kurvalidsõs,
Laanõ jäivä leinälidses,
Imä jäie sul ütsindä.
Hüüdjana kesk kõrbe
vahel leian end.
Suur hall mantel
õlgadel.
Liivaterad sõrmedel,
lumehelbed laugudel
pudenevad, sulavad –
on ühtaegu kuum ja külm.
Kaks üheta ei saa, üks kaheta ka.
Läheme läbi laane,
hoia mind,
et ma kuuleks selle metsa häält
ja sinu hingamist.
Paneme kätte punased pulmakindad,
Sammume läbi lumise laane.
Siis me ei karda, siis me ei pelga,
Maailma mürinat.
Kõrvus on vaid lumepööriste tants
Tuiskab ja tuiskab ja tuiskab
Vanamees Tuul.
Kaks üheta ei saa, üks kaheta ka,
Läheme läbi laane,
Hoia mind.
Sina oled minu elu laul,
hinge sall – tume ja soe.
Jää, jää, jää, jää!
Sulab üles
Mina ühes
Valge muutub
Mustaks muutub
Kõrge valge
Selge taevas
Tõuseb Sinu
Üle võrsub
Kõrsi jää alt
Kasvab minu
Süda
Kaasa siia ilma
Pimedusest, pimedusest,
Välja kasvab kevade,
Pisike kõrreke
Tundub ta küll alguses
Murrab enda
Murrab enda
Murrab enda vabaks jääst
Silmipimestav,
Silmipimestav
Päevavalgus täidab maa
Muudkui imesta,
Muudkui imesta,
Imesta,
Imesta,
imesta….
Tuul, tuul, tuul, tuul,
Laul, suul, suul Sul!
Sjoo midä otsõ
Uut minno kõik aig
Tan kodoväräjen
Uut minno hilläkõist
Uut minno väega tassakõist.
Tull´ kävvü läbi
Säidsme liina,
Ja kävvü läbi,
Katsa kalamere,
Ilma otsani
Ma tiiä Sinno
Läbi ja lahki
Ekä su kurvi
Ekä su kivvi
Trad.:
Mõistke-mõistke, mehed noored,
Teadke-teadke, naised targad,
Mis on meie õue alla?
Meri meie õue alla.
Mis seal mere keske-ella?
Kaev on mere keske-ella.
Mis seal kaevu kalda-alla?
Sammas kaevu kalda-alla.
Mis seal samba otsa-assa?
Sõel on samba otsa-assa.
Mis seal sõela serva pealla?
Kägu sõela serva pealla.
tummõhit tsõõrõ tege
päiv mu silmä, hõi! sedä ma ammu’ oodi, śood ma
kavva jo kaie, kasos
läbi hahõst iääst ni mu süä ni orashaingi
navesna rõivas templih
kõgõ lõpust om, nigu tõot´, lahenu keskelt poolõst.
putus mu musti silmä-
alotsit kõrd kuum nigu raud palotav tuhast su suu
tervühtet olõ’ õigõ
liha! pitsüs kõrd viil mu suu kinni ja likõ’ kandli-
alotsõ’ kuiu-i ar, paast
koolõta jovva-i, õga kae’, kuiu-i mu ukla uja’!
Kui saabub talv
Ei ole meilgi pääsu
Maa magab magusas unes
On nagu tardund tema hing
Aga silmalau all
Tukslevad unenäod
Maailm keerleb ja kumab
Keerleb ja kumab aeglastel tuuridel
Meil tuleb saada, meil tuleb saada säravaks valgeks,
Meil tuleb saada, meil tuleb saada puhta lume uneks.
Puu ladvult pudeneb
Härmatiselund
Mees paneb oma käed
Rinnale risti
Ta paneb oma käed
Ümber koduõue
Viimseks kallistuseks
Ümber koduõue
Ühel päeval ärkad ja näed
See kaev millest lapsena vaatasid alla
Sääl on su enese hääl, on su enese hääl, on su enese silmad
Kaev on saanud pilgeni täis, nii et ajab üle ääre.
Nii nagu jõgi
Nii nagu jõgi, mis kevadel saab vabaks
Vabaks oma sängist
Voolab üle kallaste maailmamerre
Meil tuleb saada, meil tuleb saada säravaks valgeks,
Meil tuleb saada, meil tuleb saada puhta lume uneks.
Me peame saama, me peame saama säravaks valgeks,
Me peame saama, me peame saama puhta lume uneks.
Hüppä üles-alla,
Hüppä üles-alla
Sul om täämbä sünnüpäiv.
Hüppä üles-alla,
Hüppä üles-alla
Helläkesel hällüpäiv.
Linda, Linda, Linda, Linda!
Linda, Linda, Linda, Linda!
Linda, linda, linda, linda, linda, linda,
linda, linda, linda Sa!
Ringi-ringi-ringi-ringi,
Ringi-ringi-ringi-ringi,
Üts ring sai täüs.
